Rännak: Bahir Dar ja Blue Nile Falls

Meie töö on nüüdseks otsa saanud ja naudime viimaseid nädalaid ringi reisides. Reede hommikul kell neli oli äratus ning kell 5.30 lahkus buss Bahir Dar-i poole. Vaade oli kohati hingemattev, mäed ja looklev tee selle pervel. Tee ääres jooksvad babuunid (ahvid). Kuigi bussireis kestis 10h oli vähemalt aknast välja vaadata äärmiselt põnev. Bussis nagu eelmiste kogemuste põhjal karta oli näidati mitte just kõrge kvaliteedilist kohalikku filmi ning kõlas üpris valju traditsiooniline muusika. Mitte, et mul midagi kohaliku kultuuri vastu oleks, vastupidi, aga kell kuus hommikul oleksin pigem vaikuse valinud.

Liikuva bussi aknast oli raske neid tabada.

Kella nelja paiku jõudsime kohale. Kena linnake ja jällegi meeldivalt soe. Tegelikult ikka lausa palav. Kraade ei tea, aga tundub küll, et kohati on u 35 kraadi sooja. Ilmastiku järgi on kõik muud kohad pealinnast, kus meie suurema osa oma ajast veetsime, paremad. Siin saan jällegi suve nautida ja loodan väga et järgnevad päevad on samasugused, siis saan väheke päikest põue enne kui Eesti sügisesse ja talve naasen. Kohalikud küll käivad sellise ilmaga vihma alias päikesevarjuga, samal ajal kui meie koorime end paljaks et päikest saada. Teisalt nemad on ka ju juba meeldivalt pruunid meie mitte!

Bahir Dar asub Etioopia suurima järve Tana (3500 km2) ääres. Linna tänavatel on kenad palmipuude alleed ja liiklus käib pigem Bajaj-ide kui matsade ja bussidega. Kõik tundub olevat jalutamiskaugusel. Bahir Dar on kena kuurortlinnake, kus järve ääres peesitada ja naudelda. Linn on kena, suhteliselt puhas ja võrreldes Addis Ababaga ka muidugi odavam, söögid jne. Järvel asub mitmeid saarekesi, kuhu saab paadireisi teha ning saartel asuvaid kloostreid (suurem osa pärineb 13-14 sajandist) külastada.

Peatänaval oli palju lahedaid pinke. Näide üks.

Kohalikud kasutavad järvel liikumiseks ja kalapüügiks bambusest tehtud paate.

Pingid, näide 2.

Reede pärastlõuna ja laupäeva veetsime lihtsalt linnas ringi käies, ronisime mingi mäe otsa, kust oli kena vaade linnale, külastasime turgu ja ostsime mõningaid suveniire jms. õhtul käisime traditsioonilises klubis, kus lauldi ja tantsiti traditsioonilisi laule ja tantse – õlatants. See on täiesti uskumatu, kuidas nad oma keha liigutada suudavad. Paraku ei ole ma seni seda filminud, ga kellel huvi leiab youtubeist otsinguga "shoulder dance ethiopia" ilmselt palju näiteid.

Restoranis püüti ka publikud kaasa haarata ja kes soovis võis lavale tantsima minna. Paraku näeb välismaalaste ülatants üpris naljakas ja kohmakas välja, aga proovida tasub kindlasti. See on tegelikult üpris raske töö ennast tükk aega nõnda liigutada.

Pühapäeva hommikul seadsime sammud Blue Nile Falls´i juurde ehk sinise niiluse joad. Sõit sinna Bahir Darist kestab umbes tunnikese. Pikem retk jõe läheduses kestab umbes 2 h, aga võib teha ka lühema matka ja koheselt juga vaatama minna. Ilm oli metsikult palav, seega oli joa juurde jõudmine mõnus vaheldus, kuna isegi kui päris lähedale ei lähe oled nagu dušhi all käinud, sest veepritsmed joast jõuavad sinuni ka 100 meetri kauguselt (ma oletan, et see võis nii palu olla). Tee joa juurde oli väga mudane, seega ma päris lähedale ei läinud, mu punased tennised olid nagunii juba pruuniks värvunud. Aga hea ärivaisuga kohalikud pakkusid abi jalanõude puhastamisel ja ka sinu abistamisel läbi muda.

Tagasiteel ületades jõge paadiga nägime jõeääres krokodilli. Tundus, et ka kohalikud ise olid üpris üllatunud, kuna nad sõitsid paadiga tagasi, et krokodilli lähemalt silmitseda. Aga võis olla ka, et seda tehti turistide lõbustuseks.