Bunna

Legend räägib, et Kaffa külas elas kord üks väike poiss Kaldi, kes karjatas kitsesid. Kord läks Kaldi nendega teele ning seikles metsas õhtuni. Siis hakkas kitsesid kokku ajama ning märkas, et üks on kadunud. Ta luges veel kord üle, kuid tulemus oli sama. Ta läks sügavale metsa kitse otsima ning leidis lõpuks kitse, kes kummalisel kombel üles alla hüppas ja tantsis. Kits oli söönud ühe puu küljest punaseid marju. Teised kitsed järgisid eksinud kitse eeskuju ning hakkasid samuti tantsima. Poiss arvas, et need marjad peavad olema maagilised. Ta võttis ja maitses ühte ning tundis kuidas jõud ja erksus temasse voolas. Tal tekkis tuju tantsida. Ta korjas imelisi marju ning viis külas asuva preestri juurde. Preester aga ei uskunud teda ning poiss lahkus. Üks munkadest, aga proovis punast marja ning tundis kuidas jõud ja erksus temasse voolas. Õhtul oli pikk tseremoonia plaanis, kus tavaliselt oli munkadel raske üleval püsida. Seekord olid aga kõik särasilmsed ja erksad. Preester uuris milles asi. Mungad olid söönud punaseid marju. Preester leidis, et need on saatanast ja põletas ära. Marjade põletamisel aga tekkis väga tugev ja meeldiv aroom. Kaffa külast leitud punaseid marju hakati hiljem nimetama kohviks. 

See on muidugi üks paljudest lugudest sellest, kuidas kohvi (bonna tähendab pruun) avastati. Algset kasutati kohviube pigem ravi eesmärkidel.  Kuigi kohvioad avastati Etioopias u 300 ad siis Etioopias hakati kohvi jooma alles 19.sajandil. Väga pikka aega peeti seda islamiusuliste joogiks (araabia maades levis kohvi joomine juba 11.sajandil, kohvi röstimine 13.sajandil) ning see oli Etioopia ortodoksse kiriku poolt keelatud. Täna on kohvi joomine väga populaarne ning ligi poole Etioopia kohvitoodangust tarbitakse kodumaal. Ligi pool kohvi ekspordist läheb Saksamaale ja Jaapanisse. Kahjuks on üheks suureks probleemiks metsade hävimine. Kunagi moodustasid metsad 35% maast, nüüd tänu raidele ja populatsiooni kasvule on metsadega kaetud ala taandunud 11%.

Kohvi kasvatatakse mitmel erineval viisil:

• Metsa kohvi: puudub farmerite poolne vahele segamine, kohvipuud kasvavad nii nagu kasvavad ja neilt korjatakse vilju.
• Pool-metsa kohvi: farmerid harvendavad metsas ning osalevad aktiivsemalt kohvi kasvatamises.
• Aia kohvi: kohvitaimi kasvatatakse oma aias. See on kõige enam levinud, ka produktiivsem kui eelnimetatud viisid.
• Istanduse kohvi: hetkel kasutatakse kohviistandusi vähem aga nende arvukus kasvab.

Oktoobrikuus korjatakse kohvimarjad, siis kuivatatakse marjad päikese käes. Seejärel viiakse pesemiskohtadesse, kus marjade viljaliha eemaldatakse ja järele jäänud kohvioad kuivatatakse taas päikese käes. Viimasena röstitakse.

Kohvijoomisega seostub kohvitseremoonia, aga sellest hiljem. Üldiselt on kohvi tegemine naiste töö, kui tüdruk saab kümne aastaseks siis talle õpetatakse, kuidas kohvi teha ja serveerida.