Piazza ja Entoto

Eelmisel nädala kolisin neljandat korda, loodetavasti ka viimast korda. Eelmine elukoht oli küll kena, aga paraku ostus transport väga keerukaks ja meil kulus igapäev päris palju aega, et tööle jõuda ja tagasi minek oli veelgi hullem. Juhuslikult leidsime uue koha, maja kus elab palju erinevaid tudengid, vabatahtlikke jt. Põnev ja kirju seltskond ja asukoht on palju lähemal. 

Õhtune lõke ja St George (hea kohalik õlu)

Eelmisel nädalavahetuse veetsime Addis Ababas. Laupäeva hommik oli eriti kena ja päikeseline, paraku võttis kõigile peale reedest lõkkeõhtut kaua aega, et end koguda ja linna peale minna, nii et jõudsime Piazzale enam-vähem siis kui sadama hakkas :) Raske on ikka eestlane olla (või siis lihtsalt mina olla), käsin nurgast nurka juba vähemalt paar tundi, et utsitada inimesi saapad jalga panema … aga siin on kõik väga „slow motion“. Siiski õnnestus meil lõunaks Piazzale jõuda ning seal pildistamas ja turisti mängimas käija. Piazza linnajagu on üks paljudest pealinna nö rajoonidest. Piazza on osalt itaallaste poolt ehitatud ja kannab seetõttu ka Piazza nime (kuigi antud loogika ei pea alati paika nt on siin ka piirkond nimega Mexico, aga minu teada ei ole sellel midagi tegemist Mehhiko ega mehhiklastega). Itaallaste okupatsioon aastatel 1936-41 ainus võõrvõimu periood Etioopia ajaloos. Erinevalt teistest Aafrika riikidest ei ole Etioopiat kunagi koloniseeritud. 

Itaallaste ajast on aga maha jäänud kena linnajagu ja mõju on kuuldavasti näha ka teistes linnades. Kahjuks aga on paljud hooned ripakile jäetud ning hoolitsemata. Piazza oli kunagi ka üks populaarsemaid ja trendikamaid linnajagusid (nüüdseks on keskus ja trendikohad nihkunud mujale). Seal asub üks tähtsamaid kirikuid „Saint George Cathedral“, ning katedraali juures on ka muuseum, mida võib huvi korral külastada. Muuseumi piletiga saab ka kirikusse siseneda, muidu paraku sisse ei pääse. Ma pole siiani kohanud ühtegi kirikut kuhu saaks tasuta sisse. See tundub mulle ülikummastav, kuna juurdepääs Jumala juurde peaks ju olema vaba kõigile. Mitte viis raha teenimiseks, eriti välismaalaste pealt, kuna paljudes kohtades on sissepääsu tasu etiooplastele ka, aga viis korda väiksem kui välismaalasele. 

Piazzat külastades ei saa ka mööda vaadata pizzast. Sõin seal ühe väga maitsva pizza! Arhidektuuri mõttes on siin huvitavamaid maju kui mujal.

Samuti asub siin üks vanimaid hotelle Taitu, mille juures on ka jazz klubi. 

Lisaks avastasime huvitava lokaali nimega „Train club“, kus käivad paarikesed, kes mujal kohtuda ei saa nt kodus ei lubata või muudel põhjustel. Kõrged puust istmed on nagu rongis, rivina üksteise järel, klubis on pime ja ilmselt on see koht, kuhu tullakse kui ei taheta saada nähtud. Addis Ababas pidavat olema ka nö paarikeste majakesi st sammu edasi tegevaid lokaale, kus on tõesti väikesed majakesed paarikestele ning kus ilmselt minnakse kaugemale kui musitamine.

Pühapäeval oli plaanis minna Entoto mägedesse. Ärkasin vara, et kohe hommikul teele asuda, aga vihma aina sadas ja sadas. Lõpuks lõuna paiku jäi vihm üle ning peale lõunasööki asusime teele. Entoto mäed kõrguvad kuni 3100 m merepinnast ning sinna jõudmine võttis omajagu aega. Lõpuks marsast maha saades tervitas meid karge ja värske õhk, mis oli väga heaks vahelduseks pealinna mürale ja autoheitgaasidele. Paraku aga oli kogu mägi laskunud tihedasse udusse ning seega suurepärane vaade, mis peaks Entotost olema Addis Abebale jäi meil nägemata. Siiski pakkus ka udusse mattunud mets ja mägine maastik esteetiliselt nauditavat vaatemängu. Leidseim otse mäenõlvakul ka koha kus pakuti kohvi ja snäkke ning istusime seal udus ja jõime kohvi.