Harar

Harar asub ligi 500 või enama kilomeetri kaugusel Addis Abebast ja bussireis sinna kestab umbes 10 tundi. Tegemist on suuresti islami usuliste linnaga ning seda peetakse isegi neljandaks pühaks linnaks islami järgi ning kus on kokku umbes 82 možeed. Harar on tänu oma vanalinnale lisatud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Harar on rajatud 7ndal sajandil Yemeni immigrandi poolt, ning Harari vanalinn väärib külastamist. Vanalinna ümbritseb müür ning majad on tihti värvilised.

 

Veetsime linnas kolm meeldivat päev. Maastik on mägine ning ümberringi on palju rohelust erinevalt pealinnast. Vanalinn on täis kitsaid tänavaid ning värvilisi kivimaju. Mull igal juhul meeldis. Meeldis ka päike ja pruunistumine. Naised tänavatel olid väga värviliselt riides, traditsiooniliselt on näiteks pealinnas paljuski kombeks kanda valgeid salle, Hararis aga olid naised kirjud, triibulised, lillelised ja kõike muud. 

värvilised naised turul

Väga rikastav tänavapilt. Samuti võis tänavatel näha rohkem kui tavaliselt mehi istumas ja chewing chat st chat alias khat alias Catha edulis on taim, mida teatud riikides sh Etioopias kasutatakse erguti või võib ka öelda narkootikumina. Taimedelt korjatakse lehti ja neid näritakse. Protseduur on üpris pikk, sa pead lehti närima ja oma suus hoidma mitmeid tunde, et jõuda merkaanasse ehk saavutada efekti. Enamuses euroopa riikides on antud taime tarbimine keelatud, aga mõningates aafrika riikides ja ka nt Yemenis, kust see komme pärineb on tegemist igati legaalse tegevusega. Harar on chati poolest kuulus, kuna seal asuvad paljud chati farmid ja paljud inimesed töötavad seal. Uurides chati kohta avastasin, et iga teine töötas farmis või tundis kedagi, seega pakkumisi külastamiseks jagus. See tuli minu väikesele dokumentaalfilmi projektile kasuks.

Chati farm.

Chati lehed, mida näritakse. Valida tuleb väikesed ja noored lehed, suuremaid ei närita.

Värvilised Harari naised chati müümas.

Koosviibimine koos chatiga

Lisaks chatile ja vanalinnale on üheks Harari turismiatraktsiooniks ka hüäänide söötmine, nimelt kui mujal on vihased hüäänid siis seal on nad sõbralikud või siis koolitatud, et natuke snäkke saada.

Nagu näha ei ole hüäänid üldse hirmuäratavad, tegelikult tundus et nad kardavad inimesi rohkem kui inimesed neid. aga lahe kogemus siiski.

Ainuke kurb asi oli see, et paastumine, mis nt toimub vähemalt kolmapäeviti ja reedeti pigem etioopia ortodoksse usu järgijatele, seega muslimi linnas oli taimetoitlastel palju raskem toitu leida, aga jäime ellu!

Tagasisõit oli jällegi masendav. Tagasi sai ainult matsaga, kuna bussid pühade tõttu ei liikunud. Marsa pidi väljuma 12. Oli seal, istusime ja hakkasime sõitma aga kuni kella kolmeni tiirutas marsa Harari ümbruses ringi võttes peale pakke ja inimesi. Teekonda pealinna poole alustasime seega mitte vähem kui kolm tundi hiljem. Selline süsteem tundub suur ajaraiskamine. Peatusi tuli ka omajagu ette. Eriti oli mul kahju ühest briti turistist, kes oma naiivsuses samuti uskus, et marsa väljub kell 12,aga temal erinevalt meist oli rohkem kaalul, nimelt ta pidi samal õhtul lennukile jõudma. Lennuk väljus kell üks öösel, me jõudsime linna 20 minutit enne ühte. Reisides siin peab ilmselgelt arvesse võtma, et kallaajad ja nendest kinnipidamine ei ole sama, mis Euroopas.

Tagasisõit